RAHULOLU KUTSEHARIDUSE PRAKTIKAKORRALDUSE JA ÕPIPOISIÕPPEGA

Tellija: SA Innove

Periood: 2018

Uuringus hinnatakse organisatsioonipoolsete juhendajate rahulolu, panust töökohapõhisesse õppesse ja praktikakorraldusse kutsehariduses ning tuuakse välja probleemkohad ja parimad kogemused. Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe näol on tegemist tasemeõppe vormiga, mille puhul õpe töökohal meistrite juhendamisel moodustab vähemalt 2/3 õppekava mahust. Praktika on tasemeõppe osa, mille ajal õpilane omandab ja täiendab erialaseid teadmisi ja oskusi praktilise kogemusega töökeskkonnas.

Arvamusi, seisukohti ja kirjeldusi koguti järgmiste teemade kohta: praktika ja õpipoisiõppe pakkumise põhjused ja regulaarsus; praktikantide ja õpipoiste värbamine; praktika- ja õpipoisiõppe koha hindamine; infovahetus ning teadlikkus; töötingimused; juhendamine; rahulolu praktikantide, õpipoiste ja õppekorraldusega ning parimad kogemused; muu koostöö organisatsiooni ja kutsekoolide vahel.

Organisatsioonidel on praktikantidele ning õpipoistele õppekohtade pakkumisel samaaegselt mitmeid põhjuseid nagu nt organisatsiooni panus valdkonna arengusse, organisatsiooni kuvandi parandamine ja hoidmine, oma töötajatele praktika või õpipoisiõppe võimaldamine, uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutuselevõtt. Õpipoisiõpe on Eestis jätkuvalt laialdaselt kasutusel organisatsiooni oma töötajate koolitamiseks.

Valdav osa juhendajatest hindab oma teadlikkust praktikat ja õpipoisiõpet puudustavast heaks. Üle 70% juhendajatest oli enne viimase praktika või õpipoisiõppe algust hästi teadlik õppekohale esitatavatest tingimustest, juhendaja rollist, ülesannetest ja panusest ning praktika või õpipoisiõppe eesmärkidest. Teadlikkus on mõnevõrra halvem praktika või õpipoisiõppega seotud kuludest ning kooli ja organisatsiooni koostöö ja suhtlemise korraldusest.

Hoiakud õpipoiste ja praktikantide suhtes on üldiselt positiivsed. Üle poole juhendajatest arvab, et praktikandid või õpipoisid on motiveeritud uusi oskusi omandama, nende töö on organisatsioonile vajalik ja toob lisandväärtust ja nad toovad organisatsiooni uusi ideid või teadmisi.

Kohati on koostöö kooli ja praktikakoha vahel puudu. Praktikajuhendajatest ligi pooled ning õpipoiste juhendajatest 70% hindasid koostööd koolipoolse juhendajaga heaks. Kui koostööd hinnati halvaks, siis selle põhjuseks toodi välja peamiselt: puudub koolipoolse juhendajaga kontakt ja koostöö, koolipoolne juhendaja ei tunne huvi ning ei paku vajalikku tuge. Lisaks on ligi poolte ettevõttepoolsete juhendajate hinnangul koolipoolne juhendaja piisavalt kursis praktika või õpipoisiõppega organisatsioonis.

Heade kogemuste kirjeldamisel viidati väga erinevatele teguritele. Praktika või õpipoisiõppe kogemust organisatsioonis mõjutavad juhendatavate isikuomadused, suhtumine, teadmised ja motiveeritus; koostöö ja suhtlus kooliga; ettevalmistus ning organisatsioonile edastatavad juhised; ajaline maht ja paindlikkus; organisatsioonile tekkiv täiendav väärtus; juhendatavate eriala sobivus; organisatsioonipoolsete juhendajate ajalised ressursid ja juhendajate tasustamine; oma töötajate koolitamise võimalus; praktilise õppe vahendite olemasolu koolis; juhendatavate tasustamine.