Elukestva õppe finantseerimise praktikate ülevaade

Elukestvas õppes osalemise üheks oluliseks takistuseks on õppimisega seotud otsesed ja kaudsed rahalised kulud. Antud ülevaate eesmärk oli võrrelda riiklikke toetusmeetmeid nende takistuste ületamiseks. Selleks koostati toetusmeetmete tüpoloogia ning viidi läbi küsitlus erinevate riikide kogemuse kaardistamiseks. Ülevaate tulemusena koostati tabelid, mis võimaldavad võrrelda sarnaste meetmete rakendamisega seotud eripärasid. Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeerium, seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013

Töölepingu seaduse uuring

Uus töölepingu seadus võeti vastu 17. detsembril 2008 ning jõustus pool aastat hiljem, 1. juulil 2009. Seaduse eesmärgiks oli suurendada töösuhetes turvalist paindlikkust, mis võimaldaks nii töötajal kui tööandjal kokku leppida töötingimustes, mis kõige paremini sobivad mõlema poole vajadustega, samas tagades poolte huvide kaitse. Hea seadusloome tava järgi on pärast uue seaduse kehtima hakkamist oluline järelhinnata seaduse rakendumist ja mõjusid.

Tellija:

Sotsiaalministeerium

Periood:

2013

BLRT B-aktsia õiglase väärtuse hindamine

Kui väärtpaber ei ole börsil kaubeldav ja tehingu asjaolud on ebatavalised, siis võib selle väärtuse hindamine olla küllaltki keeruline. Käesoleva analüüsi raames hinnati, milline on BLRT B-aktsia õiglane väärtus, võttes arvesse, et selle omanik on ettevõtte tegevuse üle kontrolli mitteomav vähemusaktsionär, ostja on kontrolli omavate isikute gruppi kuuluv isik ning tegemist on väärtpaberiga, millega börsil ei kaubelda.

Tellija:

Advokaadibüroo SORAINEN

Periood:

2013

Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uurida erialase hariduseta inimeste enesetäiendamist – Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna peetakse pidevat enesetäiendamist väga oluliseks, sest vaid pidev enesetäiendamine saab tagada toimetuleku pidevalt muutuvas maailmas. Uuringu sihtgrupiks olid erialase hariduseta inimesed, kes grupi keskmisena tegelevad iseseisva enesetäiendamisega oluliselt vähem kui inimesed, kellel on erialane haridus.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2012

Avaliku ja erasektori palgaerinevus

Kas ja kui palju erinevad palgad avalikus ja erasektoris? Selles lühiraportis näidatakse, et vastus sõltub olulisel määral esiteks sellest, kuidas avalik sektor on defineeritud ja teiseks sellest, kas võrreldakse võrreldavate töötajate palku. Esitatakse avaliku ja erasektori palgaerinevuste arvutused erinevate avaliku sektori alamgruppide kohta, eristades riigi ja kohalike omavalitsuste tasandit ning erinevaid tegevusalasid nagu avalik haldus, haridus ja tervishoid.

Tellija:

Rahandusministeerium

Periood:

2012

Üldkeskhariduse lõpetajad tööturul aastatel 2001-2010

Ajakirjanduses leiavad igal aastal kajastamist riigieksamite tulemuste baasil koostatud koolide edetabelid, kuid kas need koolid, kus saadakse paremaid riigieksamite tulemusi paiknevad tipus ka mõne teise mõõdiku järgi? Käesoleva raporti eesmärgiks oli anda ülevaade üldkeskhariduse lõpetanute palgasissetulekutest kümne aasta jooksul peale lõpetamist ning hinnata erinevusi, mis on seletatavad koolide karakteristikutega nagu õppekeel, asukoht, keskmine riigieksami hinne. Andmestikuna kasutati Eesti Maksu ja Tolliameti ning Eesti Hariduse Infosüsteemi ühendatud andmeid.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2012

Tööturukoolituse ja palgatoetuse efektiivsuse hindamine

Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata Euroopa Sotsiaalfondist toetatava programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013“ raames pakutava palgatoetuse ka koolituse teenuste asjakohasust, tulemuslikkust, jätkusuutlikust ning kus võimalik, ka majanduslikku efektiivsust.

Tellija:

Periood:

Vastastikune eksperthinnang Šoti tööhõivevõime parandamise alaste teadmiste arendamise võrgustikule – Eesti raporti koostamine

Euroopa Liidu poliitikakujundamise oluliseks osasaks on õppimine teineteiselt. Selle konkreetse projekti raames tutvustas Šotimaa oma kogemusi tööhõivevõime parandamise alaste teadmiste arendamise võrgustiku arendamisega (Scottish Employability Learning Network) ning meie rolliks oli diskuteerida selle mudeli sobivuse üle Eesti keskkonda.

Tellija:

GHK Consulting

Periood:

2011

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse õiguslik analüüs

Kas Eesti töötervishoiu- ja tööohutuse valdkonnas on asjad korras? Sellele küsimusele vastuse saamiseks tellis Sotsiaalministeerium analüüsi, mille täpsemaks eesmärgiks oli anda hinnang Eestis töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas kehtivate õigusaktide ja praktikate kooskõlale rahvusvahelise õiguse, ELi direktiivide, teiste liikmesriikide praktikate ja heade tavadega. Tähelepanu pöörati ka töötervishoiu ja tööohutuse taristu ülesehitusele Eestis.

Tellija:

Sotsiaalministeerium

Periood:

2011

Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis

Uuringu eesmärgiks oli hinnata õpingute katkestamisest tulenevaid kulusid inimesele ja ühiskonnale tervikuna, kirjeldada õpingute katkestamise vähendamise võimalusi. Õpingute katkestamise all mõistetakse keskhariduse või sellele vastava haridustaseme mitteomandamist.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2011