Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse tööturu seire ühitamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine

Tööjõuvajaduse hindamine on tasemehariduse planeerimise oluliseks sisendiks. Senini koostatud kogu majandust katvate prognooside kohta öeldakse sageli, et need on liialt agregeeritud. Käesolev metoodika on abivahend Kutsekojale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatava prognoosi täpsustamiseks.

Tellija:

Riigikantselei

Periood:

2014

Kuriteoennetus ja jätkutugi kohalikul tasandil

On levinud seisukoht, et kuritegude ennetamine on kõige tõhusam kohalikul tasandil, sest just kohalikul tasandil on parim ülevaade kogukonna probleemidest ja seega ka parim arusaam, millised ennetustegevused on asjakohaseimad ja millistele sihtgruppidele peaks need olema suunatud. Antud uuring annabki ülevaate kohalike omavalitsuste ja kohaliku tasandi organisatsioonide kuriteoennetusalasest tegevusest, keskendudes eelkõige laste- ja noortesuunalisele ennetustööle.

Tellija:

Justiitsministeerium

Periood:

2014

Meditsiinitöötajate sissetulekud Eestis

Viimasel ajal oleme palju kuulnud seda, et statistika ei kajasta päris elu, sageli seetõttu, et inimeste enda ja/või nende tutvusringkonna kohta teadaolev info ei lange kokku pildiga, mida statistika pakub. Sissetulekuid kajastavad statistilised näitajad on sageli sellise kriitika keskmes pea igas majandustegevuse valdkonnas. Ka tervishoiusektor ei ole siin erandiks – ühest küljest tundub mõningatele inimestele.

Tellija:

CENTAR

Periood:

2013

Elukestva õppe finantseerimise praktikate ülevaade

Elukestvas õppes osalemise üheks oluliseks takistuseks on õppimisega seotud otsesed ja kaudsed rahalised kulud. Antud ülevaate eesmärk oli võrrelda riiklikke toetusmeetmeid nende takistuste ületamiseks. Selleks koostati toetusmeetmete tüpoloogia ning viidi läbi küsitlus erinevate riikide kogemuse kaardistamiseks. Ülevaate tulemusena koostati tabelid, mis võimaldavad võrrelda sarnaste meetmete rakendamisega seotud eripärasid. Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeerium, seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013

Töölepingu seaduse uuring

Uus töölepingu seadus võeti vastu 17. detsembril 2008 ning jõustus pool aastat hiljem, 1. juulil 2009. Seaduse eesmärgiks oli suurendada töösuhetes turvalist paindlikkust, mis võimaldaks nii töötajal kui tööandjal kokku leppida töötingimustes, mis kõige paremini sobivad mõlema poole vajadustega, samas tagades poolte huvide kaitse. Hea seadusloome tava järgi on pärast uue seaduse kehtima hakkamist oluline järelhinnata seaduse rakendumist ja mõjusid.

Tellija:

Sotsiaalministeerium

Periood:

2013

BLRT B-aktsia õiglase väärtuse hindamine

Kui väärtpaber ei ole börsil kaubeldav ja tehingu asjaolud on ebatavalised, siis võib selle väärtuse hindamine olla küllaltki keeruline. Käesoleva analüüsi raames hinnati, milline on BLRT B-aktsia õiglane väärtus, võttes arvesse, et selle omanik on ettevõtte tegevuse üle kontrolli mitteomav vähemusaktsionär, ostja on kontrolli omavate isikute gruppi kuuluv isik ning tegemist on väärtpaberiga, millega börsil ei kaubelda.

Tellija:

Advokaadibüroo SORAINEN

Periood:

2013

Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uurida erialase hariduseta inimeste enesetäiendamist – Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna peetakse pidevat enesetäiendamist väga oluliseks, sest vaid pidev enesetäiendamine saab tagada toimetuleku pidevalt muutuvas maailmas. Uuringu sihtgrupiks olid erialase hariduseta inimesed, kes grupi keskmisena tegelevad iseseisva enesetäiendamisega oluliselt vähem kui inimesed, kellel on erialane haridus.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2012

Avaliku ja erasektori palgaerinevus

Kas ja kui palju erinevad palgad avalikus ja erasektoris? Selles lühiraportis näidatakse, et vastus sõltub olulisel määral esiteks sellest, kuidas avalik sektor on defineeritud ja teiseks sellest, kas võrreldakse võrreldavate töötajate palku. Esitatakse avaliku ja erasektori palgaerinevuste arvutused erinevate avaliku sektori alamgruppide kohta, eristades riigi ja kohalike omavalitsuste tasandit ning erinevaid tegevusalasid nagu avalik haldus, haridus ja tervishoid.

Tellija:

Rahandusministeerium

Periood:

2012

Üldkeskhariduse lõpetajad tööturul aastatel 2001-2010

Ajakirjanduses leiavad igal aastal kajastamist riigieksamite tulemuste baasil koostatud koolide edetabelid, kuid kas need koolid, kus saadakse paremaid riigieksamite tulemusi paiknevad tipus ka mõne teise mõõdiku järgi? Käesoleva raporti eesmärgiks oli anda ülevaade üldkeskhariduse lõpetanute palgasissetulekutest kümne aasta jooksul peale lõpetamist ning hinnata erinevusi, mis on seletatavad koolide karakteristikutega nagu õppekeel, asukoht, keskmine riigieksami hinne. Andmestikuna kasutati Eesti Maksu ja Tolliameti ning Eesti Hariduse Infosüsteemi ühendatud andmeid.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2012