Tudengite õpingute katkestamise põhjused IKT kõrghariduses

Õpingute katkestamine on aktuaalne teema nii Eestis kui mujal maailmas – pooleli jäänud haridus vähendab katkestaja konkurentsivõimet tööturul ja on kulukas ka riigile tervikuna. Infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õpe ei ole siinkohal erandiks – viis aastat tagasi IKT bakalaureuseõppesse sisse astunutest oli 2015. aastaks õpingud katkestanud pea 60%. Seetõttu on vajalik teada, mis põhjustel õppurid õpingud katkestavad ning kas on võimalik midagi ette võtta selleks, et õpingute katkestamist oleks vähem.

Tellija:

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Periood:

2015

Vägivallakuritegude hind

Vägivallakuriteod toovad endaga kaasa ühiskonnale, ohvrile, kurjategijate lähedastele mitmesuguseid kulusid. Osa neist kuludest on võimalik rahas mõõta nagu menetlejate tööaeg ja -tasu, kuriteo tagajärjel tekkinud varaline kahju, vagistusega seotud kulud. Teisi kulusid nagu valu, vaev ja kannatused aga otseselt rahas mõõta ei saa. Selleks aga, et määrata kuritegudega kaasnevat kogukulu, on vajalik ka otseselt mittemõõdetavad kulud hinnata rahalisese vääringus.

Tellija:

Justiitsministeerium

Periood:

2014-2015

Eesti madalate ja kõrgete oskustega elanikkond ja nende tööturul osalemine, sotsiaalne toimetulek ja tervis

Sotsiaalvaldkonna analüüsid kipuvad tihti jääma nö keskmistepõhiseks, milline on aga mahajääjate ja tippude olukord? Käesolevas analüüsis vaadatakse OECD Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) alusel, milline on erinevate infotöötlusoskuste tasemetega inimeste olukord Eesti ühiskonnas.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013-2015

Infotöötlusoskuste kasulikkus tööturul

Infotöötlusoskustel on tänapäeva ühiskonnas hakkamasaamiseks kriitiline roll. Millist rolli mängivad baasoskused aga tööturul? Just seda püüdsime leida analüüsides PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) andmeid.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013-2014

Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse tööturu seire ühitamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine

Tööjõuvajaduse hindamine on tasemehariduse planeerimise oluliseks sisendiks. Senini koostatud kogu majandust katvate prognooside kohta öeldakse sageli, et need on liialt agregeeritud. Käesolev metoodika on abivahend Kutsekojale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatava prognoosi täpsustamiseks.

Tellija:

Riigikantselei

Periood:

2014

Kuriteoennetus ja jätkutugi kohalikul tasandil

On levinud seisukoht, et kuritegude ennetamine on kõige tõhusam kohalikul tasandil, sest just kohalikul tasandil on parim ülevaade kogukonna probleemidest ja seega ka parim arusaam, millised ennetustegevused on asjakohaseimad ja millistele sihtgruppidele peaks need olema suunatud. Antud uuring annabki ülevaate kohalike omavalitsuste ja kohaliku tasandi organisatsioonide kuriteoennetusalasest tegevusest, keskendudes eelkõige laste- ja noortesuunalisele ennetustööle.

Tellija:

Justiitsministeerium

Periood:

2014

Meditsiinitöötajate sissetulekud Eestis

Viimasel ajal oleme palju kuulnud seda, et statistika ei kajasta päris elu, sageli seetõttu, et inimeste enda ja/või nende tutvusringkonna kohta teadaolev info ei lange kokku pildiga, mida statistika pakub. Sissetulekuid kajastavad statistilised näitajad on sageli sellise kriitika keskmes pea igas majandustegevuse valdkonnas. Ka tervishoiusektor ei ole siin erandiks – ühest küljest tundub mõningatele inimestele.

Tellija:

CENTAR

Periood:

2013

Elukestva õppe finantseerimise praktikate ülevaade

Elukestvas õppes osalemise üheks oluliseks takistuseks on õppimisega seotud otsesed ja kaudsed rahalised kulud. Antud ülevaate eesmärk oli võrrelda riiklikke toetusmeetmeid nende takistuste ületamiseks. Selleks koostati toetusmeetmete tüpoloogia ning viidi läbi küsitlus erinevate riikide kogemuse kaardistamiseks. Ülevaate tulemusena koostati tabelid, mis võimaldavad võrrelda sarnaste meetmete rakendamisega seotud eripärasid. Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeerium, seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013

Töölepingu seaduse uuring

Uus töölepingu seadus võeti vastu 17. detsembril 2008 ning jõustus pool aastat hiljem, 1. juulil 2009. Seaduse eesmärgiks oli suurendada töösuhetes turvalist paindlikkust, mis võimaldaks nii töötajal kui tööandjal kokku leppida töötingimustes, mis kõige paremini sobivad mõlema poole vajadustega, samas tagades poolte huvide kaitse. Hea seadusloome tava järgi on pärast uue seaduse kehtima hakkamist oluline järelhinnata seaduse rakendumist ja mõjusid.

Tellija:

Sotsiaalministeerium

Periood:

2013

BLRT B-aktsia õiglase väärtuse hindamine

Kui väärtpaber ei ole börsil kaubeldav ja tehingu asjaolud on ebatavalised, siis võib selle väärtuse hindamine olla küllaltki keeruline. Käesoleva analüüsi raames hinnati, milline on BLRT B-aktsia õiglane väärtus, võttes arvesse, et selle omanik on ettevõtte tegevuse üle kontrolli mitteomav vähemusaktsionär, ostja on kontrolli omavate isikute gruppi kuuluv isik ning tegemist on väärtpaberiga, millega börsil ei kaubelda.

Tellija:

Advokaadibüroo SORAINEN

Periood:

2013