Mar 4

Jäätmehoolduskeskuse loomine Harjumaale – sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs

Omavalitsus on palju ja jäätmefirmasid vähe. Seetõttu võivad nii mõnedki pisemad omavalitsused leida ennast olukorrast, kus nende turujõud lepingu tingimuste läbirääkimisel ei ole kuigi suur. Üheks lahenduseks võiks olla koostöö.

Käesoleva analüüsi eesmärgiks on hinnata, millist kulukokkuhoidu on Harjumaa kohalikel omavalitsustel (va Tallinn) ja selle elanike võimalik saavutada, kui hetkel teostatavad jäätmehooldusalased tegevused korraldatakse ümber. Kokku analüüsiti kolme stsenaariumi:

• Baasstsenaarium (S0) – kus eeldatakse, et jäätmehooldust korraldatakse nii nagu seda on siiani korraldatud.

• Kitsendatud projektistsenaarium (S1) – kus viiakse ellu osa tervikprojekti tegevustest, mille tulemusena kohalikud omavalitsused delegeerivad olulise osa oma jäätmehoolduse korraldamisega seotud tegevustest koostöökeskusele, mille käest hakatakse teenust sisse ostma. Käesolevas analüüsis vaadeldavad olulisemad kvantitatiivsed mõjud selle projektistsenaariumi rakendamisest peaksid tulenema sellest, et hankeid hakatakse korraldama viie suurema piirkonna kaupa (suurusega ca 30 000 elanikku).

• Täismahulise projekti stsenaarium (S2) – kus lisaks kitsendatud stsenaariumis kirjeldatud tegevustele suunatakse seni otse jäätmevaldaja ja vedaja vahel liikunud rahavood läbi koostöökeskuse. Selle tulemusena võtab koostöökeskus lisaks stsenaariumis S1 kirjeldatule ka osa jäätmevedajate poolt teostatavaid funktsioone oma õlgadele (eeskätt klienditeeninduse ja jäätmeveo eest tasude kogumisega seotud funktsioonid). Koostöökeskus ehitatakse üles nii, et elanike käest kogutavad tasud katavad kõik koostöökeskuse tegevusega seotud kulud. Kohalike omavalitsuste jaoks tähendab selline asjade korraldus seda, et jäätmehalduse korraldamise finantseerimiseks tekib täiesti uus rahastamisallikas (koostöökeskuse poolt elanikelt kogutav tasu).

Tulemused näitasid, et kohaliku omavalitsuse vaatenurgast vaadatuna on mõlemad projektistsenaariumid (nii S1 kui S2) baasstsenaariumiga (S0) võrreldes ellurakendamist väärt – finantsiline nüüdispuhasväärtus on mõlemal juhul suurem nullist, mis tähendab, et kohalikul omavalitsusel oleks võimalik selliste ümberkorralduste ellurakendamisest rahaliselt võita. Stsenaarium S1 puhul on võit 1,2 mln €, mis tuleneb sellest, et koostöökeskus suudab seni kohalikes omavalitsustes tehtava töö ära teha väiksema inimeste arvuga – sisuliselt on tegemist efektiivsusvõiduga. Seda numbrit võib tõlgendada nii, et juhul kui Harjumaa omavalitsused otsustavad projektistsenaariumi S1 ellu rakendada, siis võivad nad lisaks sellele ellu viia täiendavaid jäätmehalduse korraldamisega seotud tegevusi, mille kulude nüüdispuhasväärtus võib olla kuni 1,2 mln € – kui täiendavate kulude kasvu nüüdispuhasväärtus ei ületa seda summat, siis on omavalitsuste kogukulud kokkuvõttes ikkagi väiksemad, kui praeguse korralduse jätkudes. Stsenaariumi S2 puhul on võit kohalike omavalitsuste jaoks siiski oluliselt suurem (ca 4,7 mln €), seda peamiselt selle tõttu, et senini omavalitsuse poolt rahastatavate tegevuste rahastamine liigub kohalike omavalitsuste elanike õlgadele, samal ajal kui kohalike omavalitsuste tulud selle muutuse tulemusena ei vähene. Seega on kohalikud omavalitsused kokku hoidnud sisuliselt kõik nende ülesannete täitmisega seotud kulud, mille täitmise koostöökeskus üle võtab.

Kui vaadata projekti finantsilist tasuvust Harjumaa elaniku jaoks (ehk laiendatud finantsilist nüüdispuhasväärtust), siis on pilt veidi teistsugune, sest stsenaarium S2 toob endaga kaasa suuremad kulud (eeskätt investeeringu, laenuintressi ja käibemaksu kulud) samal ajal, kui S1 annab väiksemate kuludega elanikule kätte valdava osa projektist tulenevatest võitudest. Kokkuvõttes tuleks laiendatud finantsilist nüüdispuhasväärtuse näitajat tõlgendada nii, et juhul kui Harjumaa omavalitsused otsustavad projektistsenaariumi S1 ellu viia, siis võivad nad lisaks sellele ellu viia täiendavaid jäätmehalduse korraldamisega seotud tegevusi, mille kulude nüüdispuhasväärtus võib olla kuni 3 mln € – kui kulude kasv jääb alla selle numbri, on omavalitsuse elaniku jaoks kogukulud ikkagi väiksemad, kui jätkates nii nagu praegu. Stsenaariumi S2 puhul oleks vastav näitaja veidi väiksem 1,4 mln €.

Kui vaadata puhtalt finantsilisi näitajaid ja eeldada, et kohaliku omavalitsuse jaoks on eeskätt oluline elanike finantsiline võit, siis tuleks ellu rakendada projekt S1. Samas on stsenaariumil S2 mitmeid kvalitatiivsed eeliseid, mida tuleks silmas pidada. Kohalike omavalitsuste jaoks on kindlasti olulise tähendusega see, et S2 võimaldab kasutusele võtta omavalitsuse jäätmehooldusega seotud tegevuste rahastamiseks täiesti uue rahastamise allika, vabastades kohalike omavalitsuste senise tulubaasi muude tegevuste jaoks.

Lisaks eeltoodule on mitmeid muid kvalitatiivseid mõjusid, mis tulevad paremini esile stsenaariumi S2 puhul, kuid mida ei ole kahjus võimalik kvantitatiivselt hinnata. Neist olulisemad on:

• jäätmevaldajal on üks pikaajaline lepingupartner jäätmekeskuse näol, kellelt saab korraldatud jäätmeveo teenuse, klienditeeninduse, jäätmeteavituse, jäätmenõustamise ja muu jäätmeinfo, sealhulgas info nii oma jäätmeveo teenuse staatuse, probleemide lahendamise kui ka korraldatud jäätmeveoga hõlmamata liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimaluste kohta;

• teenuse kvaliteet, hinnatase ja kättesaadavus ühtlustuvad terves jäätmekeskuse teenindus¬piirkonnas, nii tõmbekeskuses kui ka äärealal, olenemata sellest, et erinevates veopiir¬kondades võivad olla erinevad jäätmevedajad või et jäätmevedaja või jäätmekäitleja iga kolme kuni viie aasta tagant vahetub;

• jäätmevaldaja teab, et prügiveo teenustasus sisaldub ka lahuskogumisvõrgustiku haldamise kulu, selle eest saab kasutada jäätmejaamasid ja ohtlike jäätmete üleandmine on tasuta, mis motiveerib lahuskogumisvõrgustikku kasutama.

Analüüs on valmis Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ ja Jäätmemaaklerid OÜ koostööna.