Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs

Poollooduslikud kooslused on liigirikkad niidud, mille tekkimiseks ja säilimiseks on vajalik mõõdukas põllumajandus karjatamise või niitmise näol. Samuti toimivad need alad kui mitmete inimestele vajalike ökosüsteemiteenuste reservid, näiteks on need tolmeldajate ja taimekahjureid hävitavate röövputukate ning lindude elupaigad. Just erakordne liigirikkus on põhjus, miks need kooslused on keskkonnakaitselise väärtusega.
Uuringu eesmärgiks on anda soovitusi poollooduslike koosluste majandamiseks selliselt, et saavutataks riiklikult seatud pindalalised eesmärgid.

Loe edasi

Tellija:

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Periood:

2018-2019

Inimkeskse tervishoiu seiremetoodika väljatöötamine

Uuringu käigus töötati välja ja testiti küsimustikud tervishoiutöötajatele ja elanikkonnale inimkeskse tervishoiu mõõtmiseks. Inimkeskne tervishoid on mitmetahuline mõiste, millel puudub ühtne mõõtmisinstrument. Inimkeskne tervishoid keskendub tervikuna inimesele, mitte ühele haigusele, diagnoosile või tervishoiusüsteemile. Olulisel kohal on inimese ja tema lähedaste kaasamine, inimese otsuste ning eelistuste arvestamine tervishoiuteenuste pakkumisel.

Loe edasi

Tellija:

Sotsiaalministeerium

Periood:

2019

Pankrotiseaduse muudatuste mõjude hindamine

2018. aastal esitati Eestis 1466 pankrotiavaldust, millest 67% olid füüsilise isiku pankroti avaldused. Pankrotte kuulutati välja aga vaid 644, millest 84% olid füüsilise isiku pankrotid. Pankrotiavaldustest ligi pooled lõpevad Eestis raugemisega.

Loe edasi

Tellija:

Riigikantselei strateegiabüroo

Periood:

2019

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas ühendameti loomise analüüs

Haridus- ja Teadusministeeriumi kanda on väga vastutusrikas ülesanne – hoolitseda selle eest, et lastel oleks võimalik omandada haridus, mis aitab neid elus edukalt hakkama saada. Tegemist on keerulise ülesandega ning selle täitmisse panustavad lisaks ministeeriumile paljud asutused nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. 2018. aasta suvel hakati kaaluma riigi tasandil HTMi poliitika rakendamisega tegelevate asutuste konsolideerimist nii, et poliitika rakendamine oleks sidusam ja ministeeriumil kuluks vähem aega asutuste vahelise koostöö koordineerimiseks.

Loe edasi

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2019

Elukestva õppe strateegia vahehindamine

Elukestva õppe strateegia 2020 (EÕS) näol on tegemist riigi keskse haridusstrateegiaga, milles on paika pandud valdkonna olulisemad eesmärgid ja prioriteedid perioodil 2014-2020. Strateegia vahehindamise eesmärgiks oli sõltumatu eksperthinnangu andmine, mil määral EÕSi programmid ja meetmed ning struktuurfondidest kaasrahastatavad tegevused aitavad saavutada strateegias ja rakenduskavas püstitatud eesmärke ning koostada ettepanekud ja poliitikasoovitused haridussüsteemi arengu suunamiseks ka peale strateegia ja ÜKP-fondide rakenduskava raamperioodi lõppu, pakkudes sisendit järgmise tsükli strateegiale.

Loe edasi

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2018-2019

Eesti ühingute statistiline ülevaade

Raportis antakse ülevaade Eesti äriühingutest. Uuring on sisendiks ühinguõiguse revisjoni analüüs-kontseptsiooni põhjalt koostatavasse õigusaktide muudatusettepanekute otsustusprotsessi.

Loe edasi

Tellija:

Justiitsministeerium

Periood:

2019

Rahulolu kutsehariduse praktikakorralduse ja õpipoisiõppega

Uuringus hinnatakse organisatsioonipoolsete juhendajate rahulolu, panust töökohapõhisesse õppesse ja praktikakorraldusse kutsehariduses ning tuuakse välja probleemkohad ja parimad kogemused. Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe näol on tegemist tasemeõppe vormiga, mille puhul õpe töökohal meistrite juhendamisel moodustab vähemalt 2/3 õppekava mahust. Praktika on tasemeõppe osa, mille ajal õpilane omandab ja täiendab erialaseid teadmisi ja oskusi praktilise kogemusega töökeskkonnas.

Loe edasi

Tellija:

SA Innove

Periood:

2018

Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus

Eestis elab ligi 300 000 eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanut. Neist pooltel on aktiivne eesti keele oskus, st nad saavad eesti keelest aru ning oskavad selles rääkida ja kirjutada. Ülejäänud poolte keeleoskus on väiksem ja selle paranemiseks peaksid inimesed juurde õppima. Aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal on suurenenenud, kasvades ligikaudu 1 protsendipunkti võrra aastas.

Loe edasi

Tellija:

Kultuuriminsteerium, Sotsiaalministeerium

Periood:

2017-2018

Keskkonnavaldkonna korruptsiooniriskid ning korruptsiooni ja pettusi vältivad meetmed

Korruptsioon keskkonnavaldkonnas loob lisaks riigivastase usalduse vähendamisele ohu Eesti strateegiliste loodusressursside – metsa, põlevkivi jm – väärkasutuseks. Strateegiliste ressursside väärkasutuse ennetamiseks on oluline ressursside kasutamist puudutavate regulatsioonide väljatöötamine ja efektiivne rakendamine.

Loe edasi

Tellija:

Keskkonnaministeerium

Periood:

2017-2018

Õppekeel Eesti kõrghariduses

Eesti kõrghariduse viimase aastakümne prioriteet on olnud rahvusvahelistumine, mis on suurendanud ingliskeelse õppe osakaalu ülikoolides. Samal ajal on väikeriigi seisukohalt kriitilise tähtsusega säilitada ja edendada kvaliteetset emakeelset õpet.

Loe edasi

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2018

OLDER VANEMAD 1 2 … 5 6